Välisilmelt meenutab rääbis räime, sabavarrel on lõheliste seltsi tunnusena väike rasvauim. Kala on sale ja liikuv, ta ülapool on sinirohekas või hallikas, küljed ja kõht hõbedased. Ta on nii suuruselt, välimuselt kui ka teiste tunnuste poolest varieeruv liik. Esineb väikekasvulisi rääbiseid (ka Eestis) ning suuremakasvulisi, milliseid on ka meile sisse toodud. Meie rääbistest on kõige suuremad Saadjärves elutsevad, väiksemad aga Võrtsjärve rääbised. Peale nende kahe järve võib Eestis seda kala leida veel Peipsis ja Ülemiste järves ning Soome lahe idaosas, kust siirdub kudema Neeva jõkke. Mujal maailmas on ta levinud nii suurtes kui väikestes järvedes Läänemere, Valge- ja Barentsi mere vesikondades, ka mõnedes Volga ülemjooksu järvedes, samuti Briti saarel. Rääbis ongi tüüpiline järvekala, kuid elab ka riimvees.
Toitub peamiselt zooplanktonist, kust valib endale meelepäraseid organisme. Toidu puudusel sööb meelsasti ka putukaid.
Kudemine, mis algab tavalisel tvee temperatuuril alla 2...3 kraadi, kestab novembri keskelt detsembri lõpuni, sageli ka jaanuari lõpuni. Kala võib kudeda ka jää all. Mittekleepuv või ka kleepuv mari koetakse kõvale liivasele-kruusasele-kivisele põhjale, kust 7...8 mm pikkused eelvastsed kooruvad tavaliselt aprillis. Nad on algusest peale väga liikuvad, ei karda valgust ega hakka põhjas konutama, vaid hoiduvad esmalt pinnakihtidesse. Pikka jõudeelu ei saagi nad endale lubada, kuna toitumarjaterast jätkub vaid mõneks päevaks. Juba eelvastsest saadik armastavad nad hoiduda parvedesse, mis koosnevad enam-vähem ühesuurustest isenditest. Vastsed on algul väga silmapaistmatud, peaaegu läbipaistvad ja vees raskesti märgatavad. 1...1,5 kuud peale koorumist on tegemist aga juba maimudega, kellede ellujäämine sõltub neist endist.
Rääbis on väga väärtuslik masskala nii turul kui ka veekogudes zooplanktoni ärakasutajana. Kala arvukust soodustab soe kevad, mil paranevad toitumistingimused. Kahjustada võib aga madal veetase sügisel ja talvel ning tindi (kes on peamine toidukonkurent) suur arvukus.
Kalavarude kaitseks on määratud töönduslik alammõõt ja püügikeeluajad.
No comments:
Post a Comment